Taibud tegid näpud mullaseks ja külvasid tulevase emadepäeva puhul seemned mulda. Mis neist täpsemalt kasvama hakkab, jäägu praegu emadele veel väikeseks üllatuseks. Lapsed nautisid külvamist väga ning tegid seda hoole ja pühendumusega. Sel ajal, kui pool rühmast eestoas mullaga askeldas, kerkis tagatoas suur onn ning kodumäng sai täie hoo sisse. Kui suur oli laste rõõm, et mäng võis pooleli jääda ja pärast uinakut jälle samast kohast jätkuda!
Kuigi kevad on Vandersellide rühmas möödunud üpris rahulikult, teadsime juba ammu, et
tahame kasutusele võtta rahupesa. See on väike hubane nurgake, kuhu laps saab minna, kui
tunded lähevad suureks või kui ta vajab rahulikku hingetõmbehetke. Meie rahupesa põrandat
katab mõnus karvane tekk, mille silitamine on juba iseenesest rahustav tegevus. Lisaks oleme
sinna pannud rahustavad mänguasjad, millega lapsed terve päeva tutvuda ja mängida.
Kuigi rahupesa on rühmas alles uus, on lastel juba selge, millises olukorras ja kuidas seda
kasutatakse. Nimelt leppisime kohe kokku, et algul kasutame rahupesa koos õpetajaga. Seda
ikka selleks, et laps tunneks end emotsioonidega tegelemisel kindlamalt. Õpetaja toega saab
laps ka sooritada hingamis- ja muid rahunemisharjutusi. Meie teine kokkulepe oli, et rahupesa
ei ole mängimiseks. Kuna me aga teame, kui lõbus ja põnev on lastele üks vahva telk või onn,
siis panime eestuppa püsti teise telgi, kus lapsed saavad mängida või niisama pikutada.
Oleme katsetanud niivõrd lühikest aega, kuid näeme, et rahupesast on kasu. Soovitame seda
soojalt ka teistele rühmadele ja kodudessegi!
Meistermummidel oli tore nädal, kus rääkisime tervisest, aja planeerimisest, aja maha võtmisest.
Sellega seoses õppisime kella tundma täis-, pool, veerand- ja kolmveerandtundides. Uurisime
milliseid kellasid on olemas. Lapsed tõid kodus oma uue või vana kella. Meisterdasime käekella ja
parkimiskella.
Mõtlesime hommikul lastega, et teeks miskit põnevat ja hoopis teistsugust kui tavaliselt. Lastele tundus põnev sõita kuhugi bussiga, ükskõik kuhu. Kuna ilm oli vihmane, suundusime seekord Lõunakeskusesse. Harjutasime liiklemist väljaspool lasteaeda…tänaval, bussiga, kaubanduskeskuses, lisaks ka elementaarseid käitumisreegleid. Käisime Betta kaupluses (müüjate lahkel loal) kalu, linde ja loomi vaatamas. Lastega leppisime enne kokku, et oleme vaiksed, loomi ei sega ja klaase ei katsu. Kõik lapsed pidasid kokkulepetest kinni. Pärast tegime keskusele tiiru peale ning jalutuskäik lõppes piknikuga jääväljaku juures. Kõik lapsed oli õppekäigust vaimustuses ja hakkasid kohe uurima, et millal uuesti minek. Otsustasime, et järgmine matk tuleb meil Botaanikaaeda. Kevad on mõnus!
Nii vahva, et meie liikumisõpetaja on samaaegselt ka ujumisõpetaja…sellega seoses avanes meie rühmal võimalus teha tutvust ujumise algtõdedega. Rühmaõpetajatena mõtlesime pikalt, kas ikka julgeme oma 4. aastastega seda seiklust ette võtta, kuid otsustasime proovida. Ja me ei kahetse, kõik sujus, lapsed olid tublid ja tegid kõik kenasti kaasa. Tänu õpetaja Merlile said lapsed Aura veekeskuses selgeks tähtsamad ujumisega seotud reeglid ja võivad nüüd basseinis tunda end turvalisemalt ning samas ka palju enesekindlamana.
Lasteaia õuealal ja ümbruses toimus vahva orienteerumispäev, kus lapsed koos õpetajatega avastasid kaardi abil erinevaid punkte. Igas punktis ootasid ees põnevad ülesanded, mis pakkusid nii liikumisrõõmu kui ka nutikat nuputamist. Üheskoos tegutsedes sai päevast tõeline seiklus, täis rõõmu ja uusi avastusi!
Kord kuus külastavad Jutulinnud raamatukogu. Kui tavaliselt käiakse Tammelinna raamatukogus, siis märtsis uudistati Tartu Linnaraamatukogu lasteosakonda, kus vaadati ka etendust “Seiklus sõnametsas”. Aprillis võeti ette retk Annelinna raamatukokku, kus Pipi koos raamatukogutädiga tutvustasid kirjanik Astrid Lindgreni ja viisid läbi lõbusa Pipi tunni. Lapsed said teada, et Pipi sündis juba 80.aastat tagasi ja on üks väga vahva ja omapärane plika. Raamatukogu lasteosakonda jäid kaunistama Jutulindude joonistatud Pipid.
Rahvas tikkis eestikeelse raamatu 500 aastapäeva puhul uhke piltvaiba, mis rändas üle aasta mööda Eestit, et võimalikult paljud saaksid osaleda. Jutulinnud käisid Pallase kõrgkooli raamatukogus seda tähtsat vaipa uurimas ja oma käega katsumas ning leidsid sealt mitu aabitsakukke ja palju kõigile tuttavaid raamatutegelasi. Lapsed tikkisid ka oma nimetähe või tärni vaiba voodrile teiste osalejate nimede kõrvale ja selle jäädvustas “Õhtulehe” ajakirjanik, kes oma artiklit eestikeelse raamatu ajaloost ning suurest raamatuvaiba projektist ilmestas vahva pildiga tikkivatest Jutulindudest.
Aprill on käes ja see tähendab vaid üht – aeg on pidada üks nalja- ja munarohke pidu! Nii sündiski lasteaia ühine üritus „Muinasjutuline nalja- ja munaseiklus“. Mida see endast kujutas? Kaks rühmatäit kratte – Pillikratid ja Rohekratid – panid pead kokku ning sidusid kaks tähtpäeva, naljapäeva ja munadepühad, ühtseks toredaks tervikuks. Õuepidu algas humoorika vingerpussiga Pihlaka paviljoni all, mida peeti kogunemiskohaks – tegelikult ootasid lapsi helisev laul ja pillimäng hoopis Kuuse paviljonis! Rongkäiguga liiguti ümber maja uude asukohta, kus kuulati Pillikrattide ja Rohekrattide minikontserti. Laste suureks rõõmuks olid kohal ka põrsad, jänkud ja tibu. Mis oli ürituse eesmärk? Tore, et küsid! Lasteaia territooriumile oli peidetud hulk muinasjutulisi ülesandeid: Rapuntsli patsi punumine, Punamütsikese korvi täitmine, hundi ja seitsme kitsetalle tagaajamine ning palju muud põnevat. Seikluse lõpus ootas tublisid osalejaid magus üllatus – kotitäis šokolaadimune. Küll olid alles vahvad pühad!
Muinasjutu aasta puhul on suures saalis avatud vaatamiseks kuninglike portreede näitus.
