Tantsutupsude rühma poisid otsustasid ühel päeval, enne naistepäeva tüdrukuid üllatada pannkookidega. Tüdrukud sel päeval ainult mängisid, vestlesid ja puhkasid. Poistel olid käed – jalad tööd täis – pannkoogitainas valmis segada, pannkoogid küpsetada ja lõpuks pidulaud katta. Kõik sujus suurepäraselt, laud tuli uhke ning pannkoogid maitsvad. Terve lasteaed oli magusat pannkoogilõhna täis. Tüdrukud kiitsid poiste valmistatud pannkooke, eriti maitsvad olid koos maasikamoosiga.
Kannikese lasteaed oli ka sellel aastal esindatud Hariduslaadal, kuid natuke teistmoodi. Nimelt ülesandeks, et osaleda laadal, oli vaja leida koolitaja oma töötuppa, kes jagaks kogemusi kuidas meie kiires ja keerulises ajas aeg maha võtta ja natuke hingata – Hariduslaada teema “Õpetaja loeb”…. Nii vahva, et meil on armsaid vilistlasi ja nende vahvaid peresid, nii kutsusime laadal osalema Intsu vanaema, kes on raamatu “Jalatallamaa” autor – mänguline refleksoloogia laste tervise toetamiseks. Töötoas osalejad said vahvaid nippe ja nõkse kuidas enda või laste tervist toetada, kasutades selleks tallaaluseid…. Vanaema Tiina töötoas osalejad said naerda, massaaži ja tarkuseteri. Muidugi ka raamatu! Suured Paid sulle Tiina!
Veebruarikuu tõi Rohekrattide rühma palju elevust, sest alguse sai uus ja põnev projekt „Sipsik“. Just Sipsik on meie laste üks kõige armastatumaid muinasjututegelasi ning seetõttu otsustasime koos temaga ette võtta mitmeid toredaid ja õpetlikke tegemisi. Sipsik oli lastega igapäevaselt kaasas ning aitas meil ühiselt arutada, millised kokkulepped teevad meie rühma elu rõõmsaks ja turvaliseks. Lapsed sõnastasid koos kokkuleppeid ning panid need ka kirja, et meil kõigil oleks lasteaias hea ja tore olla. Projekti käigus rääkisime palju sõprusest ja headest suhetest. Lapsed õppisid tundma erinevaid emotsioone ning arutlesid selle üle, kuidas märgata nii enda kui ka sõbra tundeid. Koos Sipsikuga tähistasime ka sõbrapäeva, Eesti Vabariigi aastapäeva, vastlapäeva meenutasime talve toredaid hetki ning saatsime talve pidulikult ära, otsides samal ajal juba esimesi kevade märke. Lisaks mahtus meie päevadesse palju loovat ja maitsvat tegevust . Küpsetasime, meisterdasime ning mängisime. Õppetegevuste lõpetuseks, kui oli aeg minna lõunauinakule, võtsid lapsed oma lemmiktegelase Sipsiku kaissu, et puhkus oleks veelgi seikluslikum ja mõnusam. Sipsikuga koos veedetud aeg tõi Rohekrattide rühma palju rõõmu, uusi teadmisi ja toredaid ühiseid hetki.
Käes on märts ja kevad kohe, kohe käes. Lumi on praktiliselt ära sulanud ning on õige aeg mõelda, mida ja millal sel aastal külvata. Mõtlesime lähenevale emadepäevale ja alustuseks külvasime emadele topsidesse lavendli seemned. Nüüd saame lastega rahulikult jälgida, kuidas meie taimed sirguvad ja õide puhkevad. Aga enne, kui jõuab kätte aeg tähistada emadepäeva, saame hoopis rõõmustada peatse saabuva naistepäeva puhul. Küpsetasime sel nädalal selle raames lastega küpsiseid. Ise rullisime, ise vormisime, ise kaunistasime ja lõpuks ka ise ära sõime. Need üheskoos kokkamised on alati vahvad ettevõtmised, mis loovad rühmas mõnusa ühtsustunde. Päikest kõigile!
Veebruar on olnud Pintselsabade jaoks tõeline maitserännak. Kui tavaliselt piirdutakse krõbina või porgandiviiluga, siis seekord on latt pandud kõrgemale – lauale on jõudnud ise tehtud küpsised ja värskelt küpsetatud leib. Küpsised? Loomulikult kodused. Mitte mingit poekraami, vaid hoole ja armastusega segatud tainas, mis ahjust tulles lõhnab nii hästi, et isegi kõige pirtsakam pintselsaba ajab kõrvad kikki. Ja leib – see päris, korralik, selline nagu vanasti tehti. Krõbeda koorikuga, seest pehme ja soe. Täpselt nii, nagu üks õige talvekuu väärib. Veebruar pole olnud lihtsalt kuu kalendris – see on olnud maitseelamus. Pintselsabad on degusteerinud, nuusutanud, krõmpsutanud ja otsustanud: kodune on parim. Ning kui juba maitserännak ette võtta, siis tehakse seda täie väärikusega.
veebruaril täitus Vandersellide rühm elevuse ja rõõmsa saginaga, sest külla tulid need, kes alles eelmisel õppeaastal siin iga päev mängisid ja end kooliks ette valmistasid – meie endised lasteaialapsed, nüüd juba päris ehtsad koolilapsed. Kohale tulid peaaegu kõik lapsed koos vanematega, ja kui nad poleks juba peaaegu sama pikad kui õpetajad, siis oleks olnud tunne nagu polekski siin vahepeal midagi muutunud. Vestlusringis uurisime, kuidas koolis läheb ja kumb siis ikkagi parem on, kas lasteaed või kool. Vastus tuli kiiresti ja üsna üksmeelselt: „lasteaed!“ Lapsed muljetasid oma uutest sõpradest ja toredatest huviringidest, aga tunnistasid ka, et kõige rohkem igatsevad nad ei midagi muud kui lõunaund ja lasteaiatoitu. Nagu me neile omal ajal ütlesime: „Nautige, kuni saate!“ Muidugi ei piirdunud õhtu ainult jutustamisega. Suurim elevus tekkis siis, kui mängisime laste lemmikut hiirelõksu. Jalamadin ja kilked täitsid kogu rühma, täpselt nagu vanadel headel aegadel. Nagu ikka, lendas aeg armutult ja koju minna ei tahtnud eriti keegi. Oli hea taas kohtuda ja näha, et kuigi koolitee on alanud, jääb lasteaed alatiseks südamesse.
Meistermummidel möödusid jaanuari- ja veebruarikuu aktiivselt tegutsedes. Käisime uisutamas, ronimisseinal ronimas, valmistasime jääskulptuure, rühmas toimus üritus „100 päeva koolilaps“, tähistasime sõbrapäeva, küpsetasime leiba ja Eestimaa sünnipäeva puhul esitasime näidendi „Eesti Vabariigi sünnipäevapidu“. Meid käisid vaatamas maja lapsed ja lapsevanemad.
Terevisioon tegi üleskutse saata jääskulptuuridest pilte…..nii õigel ajal. Meil Kannikeses just valmisid kõikidel rühmadel muinasjututeemalised skulptuurid. Ja nüüd oleme veel kuulsamad!!!
Taibude veebruar möödus rõõmsalt ja tegusalt. Sõbrapäeva tähistasime magusalt – küpsetasime koos šokolaadiküpsiseid ning lõpetasime päeva mõnusa diskoga, kus tantsujalg sai korralikult sooja. Vastlapäeva puhul korraldasime Taibude vastlapäeva olümpia, kuhu olid oodatud nii lapsed kui ka lapsevanemad. Sai proovile panna osavuse ja koostöö: mõõtu võtsime liulaskmises, kelguvedamises ning hernekoti viskamises. Õhtupoolik oli väga meeleolukas ja sportlik ning lõppes piduliku autasustamisega. Aitäh kõigile osalejatele – koos oli tõeliselt vahva!
Keelesaksad korraldasid lasteaia sõpradele vahva sõbrapäevapeo, kutsudes nad koos endaga lustima. Üheskoos sai rõõmsalt laulda, mängida ja tantsida. Avatud oli ka sõbrapäeva postkast, mille kaudu oli võimalik saata vahvaid kaarte oma Kannikese sõpradele. Õnnelikud olid nii saajad kui ka kaartide saatjad ise. Pidu lõppes kõigi laste jaoks ühe mõnusa magusa üllatusega! Keelesaksad tänavad kõiki oma sõpru selle meeleoluka sõbrapäeva tralli eest!