Koostöös Tartu Saksa Kultuuri Instituudiga viib meie armas õppealajuhataja Helina Keelesaksade rühmas läbi mängulist varajase saksa keele õpet koos jänes Hans Hasega. Lapsed ootavad saksa keele ringi alati suure õhinaga ja tulevad sealt tagasi väga rahulolevatena. Varajane saksa keel on vahva võimalus teha algust mänguliselt uue keele omandamisega. 24.aprillil käisid Keelesaksad Tartu Saksa Kultuuri Instituudis jänes Hans Hase sünnipäevapeol, meisterdades enne kaasa kingituseks sünnipäevakaardid. Üheskoos Hans Hasega sai laulda saksakeelseid laule, tantsida ning lõpuks süüa ka sünnipäevakooki. Keelesaksad said peol endale palju uusi sõpru, kellega järgmisel aastal taas Hans Hase sünnipäeva tähistada.
On üks rõõmus Pintselsabade rühm, kus iga päev toob kaasa uusi seiklusi ja avastusi. Ühel päeval mindi külla Jakobi isa töö juurde. Seal oli hoopis teistsugune maailm – suured masinad, töökohad ja isegi puhkeruumid, kus töömehed said puhata. Lapsed said masinatesse sisse vaadata ja mõnega isegi sõita. Nad tundsid end nagu päris töömehed. Kõige põnevam oli tõstuk, millega sõideti hästi-hästi kõrgele. Ülevalt alla vaadates tundus kõik nii väike ja natuke hirmus, aga samas väga äge. Töökoha kõrval oli ka autopesula, kus autod saavad puhtaks. Teisel päeval ootas neid madalseiklusrada. Seal sai ronida, tasakaalu hoida ja rada läbida nagu päris seiklejad. Seal sõideti ka trossiga – kiiresti üle õhu, tuul põskedel. Kord märkas üks laps seal all üht väga pisikest lille. See oli nii väike, aga nii ilus, et korraks jäi kõik muu justkui seisma. Lasteaia õues oli alati midagi teha. Seal oli suur ronimisvõrk ja kõrge torniga, kust sai kaugele vaadata. Kiiged liikusid hoogsalt ja trossikiik viis kiiresti üle õhu. Mänguväljakul ehitati vahel ka suuri asju – näiteks liivast püramiide, kus igaüks aitas natuke kaasa. Toas käis elu sama hoogsalt. Mängiti legodega, ehitati maju ja torne, mis vahel kasvasid peaaegu sama kõrgeks kui päris torn õues. Merike tõi süüa, keegi joonistas, Helerin ja Alen tegid õpetaja tööd. Kõik toimus korraga ja natuke segamini – aga just nii oligi kõige lõbusam. Vahel käidi ka kaugemal. Üks eriti oodatud päev oli see, kui sõideti bussiga etendusele. Kõik lapsed istusid rõõmsalt bussis, vaatasid aknast välja ja ootasid põnevusega, mis neid ees ootab. Bussisõit ise oli juba omaette seiklus – natuke jutustamist, natuke naermist ja suur ootus. Teinekord käidi ka ronimispargis, kus sai jälle kõrgustes turnida ja trossiga sõita. Talvel tehti lumememmesid ja peeti mitu lumesõda. Soojemal ajal vaadati kirsipuid ja õunapuid, mille õied olid ilusad ja lõhnasid nii hästi. Vasara tänavas oli vahva maja, seal sai liikuda nii trepist kui ka liftiga, mis tundus alati natuke põnevam. Mänguväljakul oli väike majake, kus sai omaette mängida ja juttu rääkida. Toas olid suured aknad, kust tuli palju valgust, ja mõnus puhkekoht, kus sai hetkeks rahulikult olla. Oli ka legonurk, mis oli paljude lemmik – seal sündisid kõige ägedamad ehitised. Ükskord joonistati isegi üles koht, kus õpetaja hoidis oma autovõtmeid – sest ka sellised tähtsad asjad väärivad meelespidamist. Õues oli mudaköök, kus sai “süüa teha”, ja batuut, kus hüpati nii kõrgele, et mõnikord lausa „taevasse“. Kui pintselsaba esimest korda lasteaeda tuli, tundus kõik uus ja põnev. Suured aknad, avarad ruumid, oma voodi, mänguasjad ja raamatud. Aga kõige tähtsam oli see tunne, et siin saab mängida koos sõpradega. Nii möödusidki päevad – täis naeru, avastamist, väikeseid ilusaid hetki ja suuri seiklusi. Iga päev oli natuke erinev, aga alati eriline.
Meistermummid õppisid nädala jooksul nõiatarkusi, meisterdasid nõia nina, võlusid, näitasid mustkunsti ja erinevaid trikke. Valmistasime võlujooki, õppisime poolvääriskive tundma. Nädal lõppes ühise õuepeoga – kõik olid head nõiad, haldjad või nõianeiud.
Keelesaksad, Tantsutupsud ja Jutulinnud käisid 13 . aprillil ühiselt ujumas ning veetsid basseinis sisuka ja meeldejääva hommiku. Hommik algas basseini reeglite tutvumisega nii vees kui ka basseini ääres. Räägiti läbi kuidas turvaliselt liikuda, arvestada teistega ning miks on oluline juhendaja juhiseid tähelepanelikult kuulata. See lõi kindla ja turvalise aluse edaspidiseks tegutsemiseks. Seejärel asuti vees liikumise harjutamise juurde. Lapsed proovisid erinevaid liikumisviise, et tunnetada vee vastupanu ja õppida oma keha paremini kontrollima. Samm-sammult muutus vees olemine julgemaks ning eesmärgiks oli saada veega tõeliselt Sina – sõbraks. Paljude jaoks oli see väikeste hirmude ületamine ning uute oskuste avastamine. Eriti põnevaks kujunes väljahingamise harjutamine „ufode“ abil. Lapsed said kehastuda tuuletüdrukuteks ja -poisteks, puhudes õhku vette ning jälgides mullide tekkimist. See mänguline tegevus aitas neil mõista kuidas õigesti vees välja hingata ning muutis õppimise lõbusaks ja kaasahaaravaks. Vanemad rühmad keskendusid oma varasemate oskuste meelde tuletamisele ja arendamisele. Nad harjutasid teadlikult vette väljahingamist, püüdes seda teha rahulikult ja ühtlaselt. Lisaks said nad proovida ujumisnuudli abil vee peal hõljumist. Veel said lapsed nuudli toel liikuda edasi nagu väikesed paadid, arendades sealjuures tasakaalu, koordinatsiooni ja enesekindlust. Kogu hommik oli täis rõõmu, koostööd ja uusi teadmisi. Lapsed said väärtuslikke kogemusi, mis aitavad neil end vees kindlamalt tunda ning seda keskkonda veelgi enam nautida. Järgmise korrani!
Taibud tegid näpud mullaseks ja külvasid tulevase emadepäeva puhul seemned mulda. Mis neist täpsemalt kasvama hakkab, jäägu praegu emadele veel väikeseks üllatuseks. Lapsed nautisid külvamist väga ning tegid seda hoole ja pühendumusega. Sel ajal, kui pool rühmast eestoas mullaga askeldas, kerkis tagatoas suur onn ning kodumäng sai täie hoo sisse. Kui suur oli laste rõõm, et mäng võis pooleli jääda ja pärast uinakut jälle samast kohast jätkuda!
Kuigi kevad on Vandersellide rühmas möödunud üpris rahulikult, teadsime juba ammu, et tahame kasutusele võtta rahupesa. See on väike hubane nurgake, kuhu laps saab minna, kui tunded lähevad suureks või kui ta vajab rahulikku hingetõmbehetke. Meie rahupesa põrandat katab mõnus karvane tekk, mille silitamine on juba iseenesest rahustav tegevus. Lisaks oleme sinna pannud rahustavad mänguasjad, millega lapsed terve päeva tutvuda ja mängida.
Kuigi rahupesa on rühmas alles uus, on lastel juba selge, millises olukorras ja kuidas seda kasutatakse. Nimelt leppisime kohe kokku, et algul kasutame rahupesa koos õpetajaga. Seda ikka selleks, et laps tunneks end emotsioonidega tegelemisel kindlamalt. Õpetaja toega saab laps ka sooritada hingamis- ja muid rahunemisharjutusi. Meie teine kokkulepe oli, et rahupesa ei ole mängimiseks. Kuna me aga teame, kui lõbus ja põnev on lastele üks vahva telk või onn, siis panime eestuppa püsti teise telgi, kus lapsed saavad mängida või niisama pikutada. Oleme katsetanud niivõrd lühikest aega, kuid näeme, et rahupesast on kasu. Soovitame seda soojalt ka teistele rühmadele ja kodudessegi!
Meistermummidel oli tore nädal, kus rääkisime tervisest, aja planeerimisest, aja maha võtmisest. Sellega seoses õppisime kella tundma täis-, pool, veerand- ja kolmveerandtundides. Uurisime milliseid kellasid on olemas. Lapsed tõid kodus oma uue või vana kella. Meisterdasime käekella ja parkimiskella.
Mõtlesime hommikul lastega, et teeks miskit põnevat ja hoopis teistsugust kui tavaliselt. Lastele tundus põnev sõita kuhugi bussiga, ükskõik kuhu. Kuna ilm oli vihmane, suundusime seekord Lõunakeskusesse. Harjutasime liiklemist väljaspool lasteaeda…tänaval, bussiga, kaubanduskeskuses, lisaks ka elementaarseid käitumisreegleid. Käisime Betta kaupluses (müüjate lahkel loal) kalu, linde ja loomi vaatamas. Lastega leppisime enne kokku, et oleme vaiksed, loomi ei sega ja klaase ei katsu. Kõik lapsed pidasid kokkulepetest kinni. Pärast tegime keskusele tiiru peale ning jalutuskäik lõppes piknikuga jääväljaku juures. Kõik lapsed oli õppekäigust vaimustuses ja hakkasid kohe uurima, et millal uuesti minek. Otsustasime, et järgmine matk tuleb meil Botaanikaaeda. Kevad on mõnus!
Nii vahva, et meie liikumisõpetaja on samaaegselt ka ujumisõpetaja…sellega seoses avanes meie rühmal võimalus teha tutvust ujumise algtõdedega. Rühmaõpetajatena mõtlesime pikalt, kas ikka julgeme oma 4. aastastega seda seiklust ette võtta, kuid otsustasime proovida. Ja me ei kahetse, kõik sujus, lapsed olid tublid ja tegid kõik kenasti kaasa. Tänu õpetaja Merlile said lapsed Aura veekeskuses selgeks tähtsamad ujumisega seotud reeglid ja võivad nüüd basseinis tunda end turvalisemalt ning samas ka palju enesekindlamana.
Lasteaia õuealal ja ümbruses toimus vahva orienteerumispäev, kus lapsed koos õpetajatega avastasid kaardi abil erinevaid punkte. Igas punktis ootasid ees põnevad ülesanded, mis pakkusid nii liikumisrõõmu kui ka nutikat nuputamist. Üheskoos tegutsedes sai päevast tõeline seiklus, täis rõõmu ja uusi avastusi!
