Sellel nädalal õmblesid, heegeldasid, kudusid, meisterdasid lastele toredaid õppe- ja mänguvahendeid Natalja, Reet, Signe, Kaiti, Külli, Valli, Aira, Kristi, Eda, Erika ja Ulvi. Valmisid vahvad hoiukarbid, kõristid, istumispadjad, kostüümid, peakatted, üllatuskotikesed, kaisuloomad ja midagi ka õpetajatele üllatuseks.
Lugupeetud vanemad!
Hetkeolukorras on väga raske hakata koduses keskkonnas teatuid häälikuid seadma, sest tihtilugu läheb töö toetamiseks vaja ka sonde jms. Samas on olukorrad erinevad ja ära ei tohiks unustada kohust märgata lapse valesti hääldatud häälikuid, sõnu ja lauseid ning lapsevanem peab oma lapse hääldust ja kõnet parandama. Näidake oma huulte ja keele pealt, kuidas ühe või teise hääliku hääldamiseks õiged moodustuskohad tekivad (kasutage peegleid), sõnade ja grammatikavigade puhul tehke korrektuure. Paluge lapsel kuulata ja õigesti järele korrata! Leian, et jätkuvalt on kõige õigem lahendus logopeedilisi lapsi toetada koduses keskkonnas:
- artikulatsiooniaparaadi harjutustega
Innove on koostanud videoõpetuse, koduseks harjutamiseks, kuidas eesti keele häälikuid hääldada – vaata siia!
Samuti on teie jaoks on loodud imeliselt vahva ja kasulik videosari, võtke sealt harjutusi ja tehke neid igapäevaselt. Soovitan luua tegevuspäeviku, kuhu saate sissekandeid teha sellest, kuidas lapsel läks ja mis oli kerge/raske. Harjutuste toel proovige häälikuid hääldada isoleeritult ( L, S, T, R, N, K
- keskenduda rohkem kõnearendusele.
- Kuulake oma lapse kõnet, vaata kuidas lapse suu rääkides liigub. Tee ise oma kõnes pause ja PARANDA kindlasti lapse kõnet. Reageeri kõigele, mida su laps räägib või teeb. Kasuta oma kõnes lühikesi ja konkreetseid lauseid. Aita lapsel oma tegevustele või märguannetele sõnaline soov luua: “Sa soovid, et ma sulle mänguauto annaksin!”, “Sa soovid, et ma sulle kiigel suuremat hoogu teeksin!”
- Osuta, näita ette ja žestikuleeri, need aitavad kõik su lapsel paremini kõnet ja maailma mõista.
- Uurige raamatuid, arutlege kuuldud juttude ja nähtud piltide üle. Vältige “Kas?” küsimusi. Lapse passiivne sõnavarapagas kasvab igatahes, kuigi ta seda võibolla veel nii hästi verbaliseerida ei oska.
- Kaasake laps oma igapäevastesse kodustesse tegemistesse ja kommenteerige tema kuuldes kõike, mida teete või tegema hakkate!
- Häälige lastega sõnu: mis on esimene häälik, mis viimane, milline häälik kostub pikemalt!
Võimalusel soovitan kasutada selle raamatu abi: K. Mäses, M. Varandi “Häälikust jutuni”.
Julgustan jätkuvalt looma endale kasutajakontot koneravi.ee keskkonda (proovikonto 14 päeva ja tasuta).
Kakskeelsete laste vanematele jagaksin samamoodi väärt infolehte ja annan soovituse kõnet arendada oma emakeeles (muinasjutud, vestlused, kuuldud lugude analüüsimine, arutelud, joonistage pilte kuuldud/nähtud teemadest) – siin (kliki).
Jagan Teile siinkohal üht eriti vahvat õppemängude combolehte siin (kliki).
Jagaksin Teiega kolme väga sügavat mõtet:
- Ema mõistab ka seda, mida laps ei oska välja öelda.
- Edukad vanemad pole mitte need, kes on katsumusi suutnud vältida, vaid need, kes pole ka vaatamata katsumustele alla andnud.
- Lapsed ei ole mitte need, kes segavad sind tähtsa töö tegemisel vaid nemad ongi see tähtis töö.
Jõudu ja jaksu ning olge terved,
Logopeed Liis
Küsimuste ja murede korral kirjutage julgelt: liis86@hot.ee
Kolmapäeval, esimesel aprillil laekus õpetajate postkasti ärevaks tegev teade juhtkonnalt:
Tere Kannikesed! Annan teada, et vastavalt Tartu Lv korraldusele hakkab juhtkond tänasest teostama kontrolli. Kontrollime kas töötaja on töö ajal kodus ja kas ta tegeleb tööga. Seega palun hoia telefon lähedal ja kui me helistame tule akna peale, lisaks paiguta arvuti monitor nii et me näeksime, millise tööülesandega tegelete. Veel üks palve, et meil kergem oleks palun saada oma kodune aadress, kus sa kodutööd teed. Palun kiiret reageerimist saame koheselt kontrolli teostama hakata!
Peagi saabusid ka esimesel pildid sündmuskohtadelt.
Õhtu lõpuks selgus siiski, et tegu oli väikese aprilli-naljaga. 🙂
Meie lapsed ja töötajad on jätkuvalt tegusad ja hoiavad tuju üleval ning vaimu terava! Millega siis sel nädalal tegeleti?
1. Pillikrattide nädalaväljakutse oli ilmavaatlus.
2. Murumunade õpetajad jagasid meililistis, kuidas rühma püsielanikel – kaladel läheb, ja tutvustasid lastele “Karujahi” ideed: kuna mänguplatsid on suletud, on lastel elu õues üsna igav. Et oleks õues midagi teha, kutsume kõiki aknale panema kaisukarusid või teisi loomakesi, mida lapsed saaksid “jahtida”. Kõike seda muidugi pidases kinni ohutusnõutest eriolukorras!
Loe lähemalt: https://eestielu.goodnews.ee/armas-algatus-pane-karud-laste-roomuks-aknale/?fbclid=IwAR3ot2yS-LbuciJSdMmBx4lbWe_LsIsgBpcwDPuPd0TJPVrXL8B2O2xP5tY
4. Musamiksid. Projekt “Seemned mulda” kogub tuure! Juba on näha esimesed tulemused. Lisaks sai meisterdatud, 1. aprillil nalja tehtud ning tegeletud kaunite kunstidega. Matemaatikas õppisime koostama erinevatest esemetest hulki. Muusikatunnis laulsime Youtube abil laulu “Kevad on käes” ning panime oma motoorse võimekuse proovile. KÕIK OLID VÄGA TUBLID!
5. Taibud. Sarnaselt eelmisele nädalale postitasid Taibude õpetajad igal hommikul video, kus õpetaja loeb muinasjuttu ja esitab lastele põnevaid küsimusi. Läbi lapsevanemate jõuavad küsimuste vastused ka õpetajateni. Samuti postitavad õpetajad lõuna ajal muinasjutu, et taibudel oleks mõnus oma õpetaja häält kuuldes väike uinak teha. Uue asjana tegid taibud sel nädalal videokõne. Tänu videkokõnele said lapsed kuulata ja ise rääkida sellest, kuidas neil on läinud ning mida põnevat on nad kodus teinud. Kolmapäeval tehtud videokõne ajal näitasid lapsed oma koduloomi ja meisterdusi. Lastele meeldis kõne väga ning seega lepiti kokku, et uuel nädalal kohtutakse jälle video vahendusel.
6. Rohekratid tegid sporti ja otsisid kevadet.
7. Jutulinnud naudivad praegu “pesaelu”, kevadet ja tervislikke eluviise. Rõhk on perega koos tegutsemisel, loovtegevusel ja sõnalisel eneseväljendusel. Õpetaja suhtleb peredega telefoni ja rühma listi kaudu, saadab neile mõtteid ja ideid ning edastab logopeedi, kunstiõpetaja ja muusiku tervitusi ja soovitusi ning rõõmustab saadud tagasiside, kirjade ja fotode üle. Järgime ikka oma rühma motot “Raamatud teevad meid targaks ja heaks, nendest igaüks õppima peaks!” ja see innustab meid raamatute abil kuulamisoskust, vaatlemisoskust, lugemisoskust ning teadmisi ammutama. 2. aprill oli rahvusvaheline lastekirjanduse päev ja sellest lähtuvalt said lapsed mõtte ise raamatuid valmistada või märkmiku, kuhu iga päev üks lugu või pilt oma tegemistest lisada, et seda hiljem lasteaias teistele tutvustada.
8. Kukerpallid. Selle nädala jooksul vaatlesid ka Kukerpallid ilma. Vahelduseks võimlesid ja tantsisid. Siin üks näidis usina ilmavaatleja Hugo Eriku ülestähendustest. Ka kõik teised vaatlejad olid äärmiselt tublid!
9. Vandersellid on sellel nädalal sooritanud väga mitmekülgseid tegevusi. Lapsed on saanud võimaluse lahendada lisaks rühmameeskonna väljakutsetele ka muusikaõpetaja Merili ja liikumisõpetaja Liisi ülesandeid. Nii oleme me üheskoos kuulanud muusikat, liikunud looduses, koostanud lauamänge, mõistatnud mõistatusi ja isegi jõudnu tutvustada oma lemmik multifilme. Selle nädala krooniks oli kindlasti ühine veebivestlus läbi tänapäevaste moodsate tehnoloogiliste vahendite. Tore oli üksteist üle pika aja näha ning lihtsalt igapäeva tegevustest muljetada.
10. Keelesaksadel oli kaks vägevat väljakutset: koostada ise kodus üks vahva lauamäng ning pildistada ja filmida oma lemmiklooma (või lemmikkaisukat).
11. Meistermummid lahendasid sel nädalal muuhulgas ristsõna ja joonistasid pilte kevadlilledest. Õpetajad jagavad ristsõna ka teiega!
12. Pintselsabad. Meie pintselsabad on olnud tegusad! Ehitasid kodustest vahenditest erinevaid objekte, mis pakkusid palju rõõmu. Tutvusid numbritega 1-10ni, loendades oma mänguasju. Üks lapsevanem avastas, et auto numbrimärke uurides, jäävad numbrid paremini meelde. Siis pintselsabad maalisid kevadisi pilte ning meisterdasid parte heategevusliku pardiralli jaoks. Pintselsabad jagasid meiega oma lemmik lauamänge ning naljapäeva puhul tegid endast naljakaid pilte ning jagasid vahvaid nalju.
14. Pisipõnnid. Õpetajad koostasid Pisipõnnidele tegevuskalendri, mis toimub advendikalendri põhimõttel – iga päev avaneb uus aken uue tegevusega. Tuleb luuletust lugeda, kevadlille otsida, võimelda jne. Mõnelt vanemalt on tulnud tagasiside, et lapsed juba ootavad uut päeva uue tegevusega.
Lisaks käib tihe õppimine ja õpetamine õpetajalt-õpetajale – koostatud ja jagtud on õppevideosid tehnoloogiliste vahendite kasutamisest õppetöös, loodud uusi mänge (näiteks meie õpetaja Liis Pindise loodud mäng on kõigile kättesaadav siin) ja õppevahendeid ning jagatud üksteisega infot erinevate infotehnoloogiliste vahendite ja e-koolituste kohta (näiteks SIIN on üks vahva Vandersellide õpetajate koostatud memoriin). Kollektiivi koosolekud on ära peetud ZOOM keskkonna kaudu.
Meie maja muusikutel on aga käsil eriti äge töö – nimelt on taas valmimas ekstra meie majale uus laul koos viisiga! Liikumisõpetajad aga hoolitsevad meeskonna füüsilise tervise eest ja on koostanud õpetajatele trennivideod, et saaks kodus ikka piisavalt liigutada. Kokad valmistasid sel nädalal tervislikke punapeedi- ja porgandisnäkke.
Eelmisest postitusest saite lugeda, mida teevad õpetajad ja lapsed praegusel kodusel reziimil – siin aga ülevaade meie ülejäänud personali tegemistest ja soovitustest.
Kunstiõpetaja Seidi koostas pilt-juhise kodustest vahenditest pildiraami meistedamiseks (vaja läheb pappi, liimi, kääre, makarone ja pärleid, soovi korral värvi):
Muusikaõpetajad vihjavad, et youtubes on vahvad muusikalised multifilmid, kus tegelasteks muusika instrumendid – leitavad otsisõnaga Symfollies. Teksti pole, taustaks klassikaline muusika. Kui enam müramise-meisterdamise jaksu pole, võib natuke arvutit ka piiluda:
https://www.youtube.com/watch?v=33MaX4WOIfc&list=PLQ8qJI8xhbzaZUU8RJZsk18qiMk6hYSuh&index=1
Liikumisõpetajad jagavad aga omalt poolt soovitusi lõbusateks matkimisharjutusteks:
Kõndige nagu „hiiglased“ (päkk-kõnd, käed ülal), „päkapikud“ (kükkkõnd), „kuked“ (põlvetõstekõnd, käed kõrval – hüüdke samal ajal „kikerikii!“), „hobused“(sääretõstekõnd, käed puusal – samal ajal hobuse kabjaplagina imiteerimine – keele imemine suulakke kord mossis suuga, kord naeruse suuga vaheldumisi), „rebased“ (kõnd hiiliva sammuga), „koerad“ (kõndimine toengpõlvituses – samal ajal haukudes), „vähid“ – (liikumine tagatoenglamangus).
Hüpake nagu „jänesed“ (hüplemine vasakule-paremale), „konnad“ (hüplemine toengkägaras), „varblased“ (sulghüpped), „kängurud“ (paigalt kaugushüpped).
Olge „hülged“ (kõhuli, käed seljal, rindkere tõstmine – hüljes vaatab ja kere langetamine – hüljes puhkab) – peale seda harjutust tuleb teha ettepainutus!; „putukad“ (selili, jalgade siputamine), „pliiatsid“ – (selili, käed üle pea, veeremine põrandal), sõit „jalgrattaga“ (toengnurkistes jalgadega väntamine), „kääridega lõikamine“ (toengnurkistes jalgade kääritamine ja hargitamine).
Logopeed Liis soovib kõikidele rahulikku meelt ja vahvaid tegemisi koos lastega. Mõtete rikastamiseks jagan Teiega kolme toredat linki videojuhistega mängudele, mis sobivad nii väikestele kui ka suurtele! Olge terved!
1) https://www.facebook.com/watch/?v=791612187911066
2) https://www.facebook.com/watch/?v=2630072883941908
3) https://www.facebook.com/watch/?v=263308851329644
Isegi meie kokad on eriülesndel ja valmistavad lastele tulevaseks vahepalaks toidudehüdraatoritega mõnusaid moosimaiuseid.
Meie töömees Ants aga kasutas juhust, et kunstiklassis laste rõõmsat saginat ei ole, ning võttis ette uue kätepesuala konstrueerimise.
