Musamiksid pidasid kevadpidu ja saatsid kooli ühe väikese Lepatriinutüdruku. Oli tore koos lustida, laulda ja mängida. Soovime kõigile sooja suve ja kohtumiseni uuel õppeaastal!



Musamiksid pidasid kevadpidu ja saatsid kooli ühe väikese Lepatriinutüdruku. Oli tore koos lustida, laulda ja mängida. Soovime kõigile sooja suve ja kohtumiseni uuel õppeaastal!
Käisime Delta keskuses, kuhu kutsus meid lapsevanem, et tutvustada erinevaid roboteid. Emadepäeva tähistasime Vapiano restoranis. Sõitsime rongiga Elvasses, kus matkasime, pidasime pikniku, mängisime Seeneriigi mänguväljakul ja laulsime lõpupeolaule Elva laululaval. Kevadpeol tantsisime koos Taibudega tantsu „Äike – päike“. Osalesime Tartu linna spordipäeval. Lõpupeoks valmisid küpsisetordid. Ilusat suve kõigile! 2020 – 2025 a. Meistermummid alustavad sügisel kooliteele.
Meie tublid ja uudishimulikud väikesed rändurid on nüüd valmis sulgema ühe peatüki ning avama uue – koolitee ukse. Lasteaia lõpupeol said jagatud naer, mälestused ja viimased kallistused õpetajatele ning kaaslastele. Nüüd ootab lapsi ees suur ja põnev maailm, täis avastusi, teadmisi ja uusi sõpru.
Olge vaprad, rõõmsad ja uudishimulikud, kallid kooliteele suundujad – imeline maailm ootab teid!
Juba kolmandat aastat järjest võtavad Kannikese lasteaia õpetajad igal kuul aja maha, et koos matkata ja looduses aega veeta. Meie matkad on saanud toredaks traditsiooniks, mis ühendavad, pakuvad uusi kogemusi ja loovad meeldejäävaid hetki. Sel hooajal oleme käinud mitmel põneval seiklusel. Avastanud rabade vaikust ja ilu, nautides päikesetõusu udusel hommikul. Seiklesime Haanjas – uudistasime kanjonit ja Ööbikuoru radu, pugesime Piusa liivakoobastesse ja kostitasime end maitsva kõhutäiega Ilmaveere restoranis. Talvisel ajal nautisime Wagenkülli talvevõlumaad ja spaamõnusid, kuid enne seda seiklesime Helme koobaste matkarajal. Meie iga-aastane linnamatk viis meid jälle Tartu põnevatesse nurkadesse, et paremini tundma õppida oma kodulinna. Võtsime ette ka rongireisi – Taevaskoja kaunid rajad viisid meid edasi Tillu kohvikusse maiustama. Matkahooaeg lõppes traditsiooniliselt ööbimisega – seekord Rummu karjääris. Sõitsime vesiratastega, vallutasime mägesid, külastasime vanglat ja nautisime lihtsalt olemist. Järgmisel päeval viis teekond meid Pakri tuletorni ja Keila joa äärde, kus vulisev vesi ja vaated panid hooajale ilusa punkti. Igal sammul saatis meid rõõmus meel, parim seltskond ja maitsev toit. Uuel õppeaastal ootavad kindlasti uued seiklused – matkasellid ei peatu!
Kevadkuud tõid endaga kaasa palju rõõmu ja uusi elamusi. Laste lemmikuks osutus autode
hooaja avamine – väiksed rallisõidud pakkusid palju elevust nii väikestele kui suurtele. Üheskoos käisime pargis, kus mängisime, kuulasime linnulaulu ja nautisime looduse ilu. Lõbusates mängudes puhusime sulgi, palle ja seebimulle – need pakkusid palju lusti ning aitasid meil samas harjutada hingamist. Emadepäeva eel külvas iga pisipõnn lille seemne, et kasvatada oma emale armastusega kingitus. Lisaks kõigele sellele jagus kevadesse veel palju toredaid hetki ja mitmekesiseid tegevusi, mis arendasid laste loovust, kehalist aktiivsust ja rõõmu koos tegutsemisest. Kevadine aeg meie rühmas oli täis liikumist, loovust ja meelerõõmu – just nii, nagu meile meeldib!
Mõnikord on keeruline terve rühmaga raamatukokku jõuda ning sellel puhul kasutasime võimalust ja kutsusime Tantsutupsude rühma külla Tammelinna raamatukogutädi Elle, kes tutvustas meile põnevaid muinasjututegelasi ja erinevaid võlumisvahendeid. Lisaks saime uurida 3D raamatuid ja niisama lustakaid juturaamatuid sirvida. Kokkuvõtteks võib öelda, et raamatute võlumaailm ei ole kuhugi kadunud ja endiselt muinasjutud panevad lastel silmad särama.
Täna läksid Rohekratid väikesele avastusretkele – jalutasime Maarjaväljaku linnaku rohealale, kus meid ootasid ees… päris lambad ja kitsed! Lapsed olid elevil – loomade jälgimine ja nende käitumise vaatlemine tõi palju rõõmu. Ja mis veel! Meil õnnestus lähedalt näha ka traktorit. Just selle peale ütles meie Henri vahvalt – „See ongi päris elu!“ Leidsime lisaks ka kuldkollaseid võililli, pehmeid piimanõgeseid, armsaid metsmaasika lehti ja säravaid tulikaid. Just sellised hetked õpetavad märkama elu enda ümber ja armastama rohelist keskkonda!
No nii, Kannikese lasteaia kogupere õuepidu sai peetud!!! Võtsime kokku oma vahva, põneva õppeaasta tegemised. Sellel aastal toimetasime Maailmahariduse radadel, saatjateks vahva tüdruk Amanda ja elevant Modo. Nemad aitasid meil mõista ja kinnitasid meie tõekspidamisi, et kõiki ja kõike tuleb hoida – oma lähedasi, sõpru, loodust! Tuleb märgata ja hoolida, mitte olla ükskõikne. Kannikese pere võib küll öelda, et me hoolime ja märkame! Alati saab paremini ja rohkem, sellepärast me kõik koos seda teemegi, et oleksime paremad. Suur tänu Mondo Maailmakool, kes Te meid sellel õppeaastal toetasite oma teadmiste ja tarkustega ja õpetasite meid, kuidas me saaksime veel paremini hoolida ja märgata. Õuepeo lõpetas ühine tantsulaul “Õnn tuli meie õuele!” ja tõesti võib öelda – meie õu oli õnne täis!!! Meie lasteaias käivad imearmsad lapsed ja meil töötavad vahvad õpetajad ja laste emmed ja issid on alati meie vahvate tegevuste saatjateks.
Vandersellide rühma viimane ühine matk viis meid rongiga Taevaskotta, kus seiklesime just neil samadel radadel, mida mööda tegutsevad usinad kuklased. See loodusmatk andis toreda ja sisuka punkti meie viimasele projektile – kevadiste putukate teemale. Projekti raames uurisid lapsed süvitsi erinevate putukate tunnuseid ning tutvusid meie kodumaa tuntumate putukatega. Aga Vandersellide aasta pole veel päris lõppenud – ees seisab ühine lõpupeo ettevalmistus! Peagi lõpeb lasteaiaetapp ja sügisel alustavad meie avastushimulised lapsed uut teekonda kooliradadel. Kogu õppeaasta jooksul viis Vandersellide rühm läbi lausa kuus suurt projekti, millest igaüks andis uusi teadmisi, arendas loovust ning õpetas koos tegutsema ja huvitavaid teemasid uurima. See on olnud õppimist ja rõõmu täis aasta!
Kannikese lasteaed pööras eriliselt suurt tähelepanu sellel õppeaastal säästlikule eluviisile. Üks heategu keskkonnale on see, et me taaskasutaksime asju. Nii me vahetasime omavahel mänguasju, meisterdasime pakenditest vahvaid uusi vigureid. Ja suursündmusena pakkusime kogu Kannikese perele ja Veeriku kogukonnale ühel päikesepaistelisel õhtupoolikul kirbuturul osalemist.