Käesoleval õppeaastal osalesid Vandersellid aktiivselt Suukooli poolt loodud projektis “Suukool võitleb suukollidega”. Projekti lõppedes kiitsid korraldajad hoolsadid Vanderselle ning saatsid kingituseks vahvad meened. Lubame ka edaspidiselt korralikult oma hambaid hooldada, et ükski koll ligi ei pääseks.
Pillikrattidel oli sel nädalal muinasjutunädal. Vahva video saatis Mariliis.
Tantsutupsud sel nädalal vaatlesid ja uurisid kevadekuulutajate-lindude toimetusi ja tegemisi. Tegusad lapsed joonistasid lindudest pildid, kirjutasid piltidele linnu nime ja numbri, mitu lindu on pildil.Pildid tulid huvitavad, kunstipärased ja esindatud olid erinevad linnuliigid – põldlõoke, jäälind, toonekurg, kuldnokk, pääsuke, varblane. Üks poiss joonistas kevadekuulutajaks kana. Täitsa õige mõte, sest kanad tulevad ju õue jalutama, kui õues on päikselised kevadilmad.
Musamiksid. See nädal vaatlesid Musamiksid ilma (ühes päevas oli mitu aastaaega). Meisterdasid kodus ilusaid pildiraame, mida hiljem kaunistasid ilusad pildid ja õppisid kirjutama ning lugema tähti kokku ja loomulikult käis selle juurde ka häälimine. Samuti kogub hoogu Musamikside pikem projekt “Seemned mulda”. Uuel nädalal uued väljakutsed!
Jutulinnud, kes kodudes hoolega tiibu treenivad, on teadupärast suured munateadlased ja seega tasub uskuda nende väidet, et Jutulindude värvilised munad on ikka väga ilusad.
Vandersellid lahendasid seekord terve nädala jooksul just spetsiaalselt neile mõeldud bingot. Nii oli igal lapsel ja perel võimalik ise valida, millist väljakutset nad parasjagu ise sooritada tahaksid. Kõige populaarsemateks valikuteks osutus koos perega söögitegemine, legost unistuste lasteaia loomine ja loomulikult lubasid lapsed kodus väga hästi käituda ja alati vanemate sõna kuulata.
Taibud. Igal hommikul teevad taibude rühma õpetajad video teel hommikuringi. Sarnaselt eelmistele nädalatele saavad väikesed taibud kuulata hommikust muinasjuttu ja lõuna ajal unejuttu. Juba on ka traditsiooniks saanud igal kolmapäeval videokõne kaudu terve rühmaga kohtumine. Sel nädalal rääkisime kevade märkidest ning lindude elust kevadel. Laste ülesandeks oli kodus üks vahva linnupesa meisterda. Tublid taibud meisterdasid valmis sellised uhked ja väga erilised linnupesad.
Keelesaksade väljakutseks oli unistada pannkookidest ning nendest pilt joonistada, loomulikult küpsetati ka päris pannkooke.
Pintselsabad tutvusid sel nädalal numbritega, mängisid numbri bingot, maalisid ja kleepisid kevadisi pilte, ehitasid endale takistusraja, mille läbisid suure rõõmuga! Samuti võtsid osa kevadisest viktoriinist. Ühel meie pintselsabal oli sünnipäev, mille puhul rühmakaaslased joonistasid kaarte ja küpsetati üks maitsev kook pidupäevaks!
Meistermummid. Sellel nädalal mängisid Meistermummide lapsed eripedagoogi tajude arendamise mänge. Meisterdasid looduslikust materjalist ja taaskasutusmaterjalist. Viisid läbi uurimistöö – ” minu nime tähendus”. Saatsid pilte enda tegemistest.
Pisipõnnide nädal kulges kalendri ülesandeid täites – otsisid kevadlilli, püüdsid märgata linde enda ümber , voolisid platiliinist mune, kinnistasid lilli uurides värve. Loomulikult ei puudunud tegevustes lihavõtte ajal munade värvimine ning munade otsimine. Hakati õppima ka uut kevade teemalist luuletust “Aprill”.
Kui lapsed ikka kodus, siis õpetaja mõtleb mida vahvat neile pakkuda kui nad on Kannikesed tagasi. Siit mõned väikesed vihjed… Lisaks on pallimeri karantiiniaegses suurpuhastuses ja Meeleolupesas ootavad uued sõbrad.
Eripedagoog Liis alustas uute arendavate õppemängude väljalõikamise ja kiletamisega. Mängud on suunatud tajule, käitumisele (milline käitumine on õige/vale), erinevatele emotsioonidele, mis meid valdavad ning pisut on käsitletud ka toitumise teemat.
Muusikutel valmis laulu “Meie Kannikeses” esitlus!
Meie pintselsabad võtsid osa heategevuslikust Pardiralli 2020 loovtöö konkursist “Terviseprääks” Mitmed lapsed maalisid või meisterdasid taaskasutatavast ning looduslikest materjalidest pardikesi. Info “Terviseprääks” loovtöö konkursist leiab aadressil https://www.pardiralli.ee/
Pillikrattide selle nädala väljakutse oli Pillikrattide lihavõttenädal
Tantsutupsud tegid selle nädala alguses kokkuvõtte eelmise nädala kodutööst – naljakad pildid oma lemmikloomadest. Kellel lemmiklooma polnud, joonistas pildi ise või otsis naljaka pildi internetist. Samuti said lapsed uue koduülesande seoses saabuvate munadepühadega – pilt värvitud munadest või pühade kaunistustest tuleb edastada õpetajatele peale lihavõttepühi.
Musamiksid. Lihavõtted, munapühad ehk ülestõusmispühad, kiigepühad, kevadpühad – hea lapsel mitu nime. Sel nädalal meisterdasime, maalisime just sellel teemal. Kaunid munad valmivad nädalavahetusel.
Rohekratid valmistusid lihavõttepühadeks.
Jutulinnud valmistuvad lihavõttepühadeks ja kaunistavad oma “pesasid”. Jätkus pikaajaline koostöö Tammelinna raamatukoguga. Raamatukogutädi Elle koostas ja saatis meile informatiivse munapühadetervituse luulevärsside, tarkuseterade, mõistatuste, mängude ja kasulike linkidega. Näiteks sellised ilusad maagilised sõnad urbamise juurde: Silmad selgeks, näpud virgeks, tarka meelt pähe, head sõnad suhu! Ilusaid pühi kõigile!
Kukerpallid meisterdasid selle nädala jooksul lihavõttekaunistusi.
Vandersellid keskendusid sellel nädalal oma loovuse arendamisele ning nii viisid meie väljakutsed meid avastama taaskord kevadist loodust. Meisterdustööna ehitasime kärtsuva trummikomplekti ning mõnusa onni, kus vahvat mängu mängida. Nii nagu tulevastele pühadele tavaks lõppesid meie selle nädala väljakutsed munade kaunistamisega.
Pintselsabad on sel nädalal nautinud sooja ja päikselist ilma. Käinud õues kuulamas linnulaulu ning sportinud. Üks pintselsaba vaatles konni ja saatis meile vahvaid pilte ja video. Lisaks said pinselsabad ülesandeks aidata emmesid ja issisid koristustöödega ning tulevase munadepühade puhul läbi viia erinevaid katseid munadega.
Keelesaksad tegelesid koduse treeninguga. Pildil on vahva Ronja trenniriietuses.
Meistermummide poolt on kõigile soovijatele tööleht APRILLI kohta. Õpetajad jagavad teiega kevadist Julius Oro luuletust Aprill:
PÄIKE SÄRAB, ROHI TÄRKAB, METSAKÜNKAL ÜKSIK LILL, OJAS KALAKENE ÄRKAB – MEIL ON KEVAD JA APRILL.
VEEL ON KÜLMA ÖÖDE PÕUES, HÄRMA-HALLA KOIDIKUL, OLGUGI, ET PÄEVAL ÕUES PÄIKE SOE KUI JUUNIKUUL.
Rõõmurullide ülesandeks oli sel nädalal oma päevi alustada joogaga. Vanematele sai saadetud erinevad vastavateemalised pildid.
Lõpetuseks lõbus muusikaline kordinatsiooniharjutus meie muusikutelt! Proovige järele ning vaata ka selle nädala eelmiseid postitusi, kus soovitusi ja infot jagavad meie logoleed ja eripedagoog, muusika- ja liikumisõpetajad.
Sellel nädalal õmblesid, heegeldasid, kudusid, meisterdasid lastele toredaid õppe- ja mänguvahendeid Natalja, Reet, Signe, Kaiti, Külli, Valli, Aira, Kristi, Eda, Erika ja Ulvi. Valmisid vahvad hoiukarbid, kõristid, istumispadjad, kostüümid, peakatted, üllatuskotikesed, kaisuloomad ja midagi ka õpetajatele üllatuseks.
Jagan teile kaks huvitavat arendavat mängu. Esimene joonistamismäng keskendub tervikpildi loomisele ja teine mäng paberil orienteerumisele ning tagamõistete tundmisele.
Jagan teile mõningaid soovitusi, millele võite kodus lastega tegutsemisel tähelepanu pöörata. Allpoolt leiate tegevusi erinevate tunnetusprotsesside arendamiseks. Samuti leiate sealt üldiseid soovitusi, mida õpetamisel silmas pidada.
Soovitused:
Erinevate meelte (tajude) stimuleerimine:
kuulmismeel-> kevadlindude häälte kuulamine (looduses, internetikeskkonnas – vt näiteks altpoolt youtube videot), erinevate helide eristamine (olme-, loodushääled jne), rütmide järelekordamine ja eristamine;
kompimismeel-> võlukotist asjade võtmine, eseme kirjeldamine, kompimismäng „Mis on kotis?“;
haistmismeel-> toiduainete nuusutamine silmad kinni, lõhna kirjeldamine, äraarvamismäng;
maitsmismeel-> toiduainete maitsmine ja äratundmine (nt: puu- ja juurviljad), maitse kirjeldamine, eristamine;
nägemismeel-> asjade võrdlemine (kuju, suurus, värv), reastamine suuruse/pikkuse/kõrguse/laiuse alusel (näiteks looduslikud asjad/mänguasjad).
Igapäevaeluks vajalike funktsionaalsete oskuste kujundamine ja arendamine, eesmärgiks lapse iseseisev toimetulek igapäevaelus. Näiteks: riietumine (aidata nii vähe kui võimalik, pigem suunata ning julgustada last ise tegutsema).
Lapsele jõukohased, mängulised ja arendavad tegevused (reguleerida raskusastet)- Alustada tegevustest, mida laps oskab ning liikuda raskemate harjutuste juurde või raskendada konkreetset harjutust.
Näitlikustamine (ette näitamine, realistlikke vahendite kasutamine) Näiteks: esemete kategoriseerimine (isa tööriistad, ema köögitarvikud), kirjeldada eseme funktsiooni (nt lusikas- supi söömine, saag- puude lõikamine). Lisaks: https://www.tinytap.it/activities/gspt/play/sobivad-paarid
Loodushääli saab kuulata ka toas
Peenmotoorika arendamine (lugemis- ja kirjutamisoskuse baasiks)- pintsettidega pisikeste asjade kaussi tõstmine, kingapaela otsa pärlite lükkimine, voolimine plastiliiniga, saviga (pallid, ussid). Sõrme- ja käemänge vaata näiteks siit: https://kerlikuuse.wordpress.com/2012/02/22/kae-ja-napumangud/
Hetkeolukorras on väga raske hakata koduses keskkonnas teatuid häälikuid seadma, sest tihtilugu läheb töö toetamiseks vaja ka sonde jms. Samas on olukorrad erinevad ja ära ei tohiks unustada kohust märgata lapse valesti hääldatud häälikuid, sõnu ja lauseid ning lapsevanem peab oma lapse hääldust ja kõnet parandama. Näidake oma huulte ja keele pealt, kuidas ühe või teise hääliku hääldamiseks õiged moodustuskohad tekivad (kasutage peegleid), sõnade ja grammatikavigade puhul tehke korrektuure. Paluge lapsel kuulata ja õigesti järele korrata! Leian, et jätkuvalt on kõige õigem lahendus logopeedilisi lapsi toetada koduses keskkonnas:
artikulatsiooniaparaadi harjutustega
Innove on koostanud videoõpetuse, koduseks harjutamiseks, kuidas eesti keele häälikuid hääldada – vaata siia!
Samuti on teie jaoks on loodud imeliselt vahva ja kasulik videosari, võtke sealt harjutusi ja tehke neid igapäevaselt. Soovitan luua tegevuspäeviku, kuhu saate sissekandeid teha sellest, kuidas lapsel läks ja mis oli kerge/raske. Harjutuste toel proovige häälikuid hääldada isoleeritult ( L, S, T, R, N, K
keskenduda rohkem kõnearendusele.
Kuulake oma lapse kõnet, vaata kuidas lapse suu rääkides liigub. Tee ise oma kõnes pause ja PARANDA kindlasti lapse kõnet. Reageeri kõigele, mida su laps räägib või teeb. Kasuta oma kõnes lühikesi ja konkreetseid lauseid. Aita lapsel oma tegevustele või märguannetele sõnaline soov luua: “Sa soovid, et ma sulle mänguauto annaksin!”, “Sa soovid, et ma sulle kiigel suuremat hoogu teeksin!”
Osuta, näita ette ja žestikuleeri, need aitavad kõik su lapsel paremini kõnet ja maailma mõista.
Uurige raamatuid, arutlege kuuldud juttude ja nähtud piltide üle. Vältige “Kas?” küsimusi. Lapse passiivne sõnavarapagas kasvab igatahes, kuigi ta seda võibolla veel nii hästi verbaliseerida ei oska.
Kaasake laps oma igapäevastesse kodustesse tegemistesse ja kommenteerige tema kuuldes kõike, mida teete või tegema hakkate!
Häälige lastega sõnu: mis on esimene häälik, mis viimane, milline häälik kostub pikemalt! Võimalusel soovitan kasutada selle raamatu abi: K. Mäses, M. Varandi “Häälikust jutuni”.
Julgustan jätkuvalt looma endale kasutajakontot koneravi.ee keskkonda (proovikonto 14 päeva ja tasuta).
Kakskeelsete laste vanematele jagaksin samamoodi väärt infolehte ja annan soovituse kõnet arendada oma emakeeles (muinasjutud, vestlused, kuuldud lugude analüüsimine, arutelud, joonistage pilte kuuldud/nähtud teemadest) – siin (kliki).
Õpetaja Meril koostas lastele selleks nädalaks vahvad töölehed, õpetaja Riina aga soovitas õppida orkestripille hääle järgi ära tundma läbi laheda mängu lehel: concert.ee/pillihunt.
Juba järgmisel nädalal on valmimas uuest laulust “Meie Kannikeses” ka videosalvestus, mille järgi saavad kõik lapsed laulu selgeks õppida!