Pisikesed Meistermummid harjuvad lasteaiaga, naudivad jalutuskäike parki, kus on tore joosta, mångida ja loodust uurida,
Kukerpallidel on olnud väga tegus õppeaasta algus. Tähistasime oma armsa lasteaia sünnipäeva. Oh, neid laste üllatunud ja rõõmsaid nägusid, kui õuealal ootasid neid uhked batuudid. Olime ka kultuursed ja käisime Sadamateatris vaatamas etendust „Punamütsike“. Tuntud muinasjutt, mida kõik on korduvalt kuulnud, pakkus lastele palju nalja ja üllatavaid keerdkäike.
Kuna sügisõhtud muutuvad aina pimedamaks, võtsime põhjalikumalt ette liiklusteema. Seiklesime lasteaia ümbruses, otsisime liiklusmärke ning rääkisime helkuri vajalikkusest. Tegime ka katse, et uurida, kui hästi helkur meid pimedal ajal nähtavaks muudab ja mis juhtub helkuriga, mis käib koos jopega korduvalt pesumasinast läbi. Selle tulemusena valmisid lastel uhked liiklusteemalised kunstitööd. Väikestes gruppides arutleti elavalt, jagati mõtteid ja pakuti julgelt välja oma ideid. Pimedal ja jahedal sügisel ei unustanud me ka tervise turgutamist. Vitamiine ammutasime erinevatest sügisandidest ning lisaks said lapsed ise käed külge panna ja maitsvat moosi valmistada, mida nüüd lisame hommikupudrule. Jääme huviga ootama, milliseid põnevaid tegemisi ja avastamisi sügis väikestele Kukerpallidele veel toob.
Reedeti on Rohekrattide rühmal kujunenud toredaks traditsiooniks minna pärast laulutundi lasteaia koridoridesse mängima. See on justkui väike ülesanne, millega kaasneb ka vastutus – koridoris mängimise võimaluse teenivad lapsed välja muusikatunnis aktiivselt kaasa lüües, kuulates ja osaledes. Nii õpime märkama, et ühised kokkulepped ja pingutamine loovad võimalusi toredateks ühisteks hetkedeks. Meie lasteaia möödunud õppeaastal uuenenud koridorid pakuvad selleks suurepäraseid võimalusi. Lisaks tavapärasele liikumisele ja mängule leidub siin põnevat avastamist igale väikesele uudishimulikule. Ronimissein kutsub end proovile panema, looduslikud materjalid pakuvad avastamisrõõmu ning mängulised tegevused annavad võimaluse õppida läbi katsetamise ja kogemise. Kõige põnevamad avastused ei pruugi aga alati olla kõige suuremad! Tähelepanelikumad Rohekratid on kardina tagant leidnud ühe eriti vahva paiga – Rosinapesa. Nagu nimigi vihjab, on see pisike ja hubane nurgake, kuhu saab hetkeks omaette mõnusat olemist nautima minna. Nii on koridoridest saanud meie jaoks palju enamat kui lihtsalt tee ühest ruumist teise. Need pakuvad võimalust liikuda, mängida, avastada, katsetada ja vahel ka korraks aeg maha võtta. Aga kõige paremini räägivad sellest kõigest ikka laste säravad silmad ja rõõmsad emotsioonid, sest võimalusi leidub meie lasteaias tõepoolest igal sammul!
Kuna selle aasta 14.oktoobril tähistatakse karupoeg Puhhi 100-sünnipäeva, siis otsustasime rühmaga külastada Tartu linna Tamme raamatukogu. Meid ootas seal tore tädi Elle, kes rääkis lastele lugusid karupoeg Puhhi seiklustest ning tutvustas lastele ka temaatilisi raamatuid. Selgus, et enamus lapsed polnud mitte kunagi varem raamatukogus käinud, seega lisaks Puhhi raamatutele said lapsed tutvuda kõikide raamatukogu saalidega ja näha, kui palju erinevaid raamatuid saab raamatukogust koju laenutada või siis kohapeal lugeda. Pärast raamatukogu suundusime tagasi lasteaeda. Eriti vahvaks tegi õppekäigu bussiga liiklemine, sest see on Keelesakstel üks lemmiktegevusi.
Mõnus on raamatuid lugeda! Aga kuidas need põnevad raamatud sünnivad ja kes on inimesed, kes nende valmimise taga seisavad! Nende küsimustele otsisid vastuseid Tantsutupsude rühma lapsed. Selleks kutsusid nad endale külla lastekirjaniku Anti Saare, kes avas lastele raamatute sünniloo põnevat maailma. Toredat kohtumist kirjanikuga jääb rühma meenutama raamat „Härra Haraldi unistuste aed“.
Oktoobris võtsid Taibud ette ühe eriti maitsva seikluse! Laste enda ehitatud rongiga sõitsime maitsete maailma, kus meid ootasid ees põnevad maitseelamused. Lapsed olid kodudest kaasa toonud erinevaid hoidiseid – toomesalatit, marineeritud porgandeid ja seeni, õunamoose ning palju muud head ja paremat. Üheskoos uurisime, nuusutasime ja maitsesime, milliseid põnevaid maitseid purkides peidus oli. Meie maitserännak jätkus seente maailmas, kus Taibud said ise kokakunstis kätt proovida. Praadisime üheskoos kukeseeni ning iga laps sai pannil seeni segada ja valminud rooga maitsta. Oma kätega valmistatud seened maitsesid lastele eriti hästi! Oktoober on Taibude jaoks olnud täis uusi maitseid, põnevaid avastusi ja rõõmsaid ühiseid hetki!
