Jutulindude jõulukuu märksõnadeks olid hoolimine ja heategevus. Arutlesime, keda ja kuidas me saaksime rõõmustada, tänada või abistada. Lapsed käisid koos õpetajatega jänestele porgandeid viimas, kogusid hobustele leiba, meisterdasid kassile mänguasju, kirjutasid raamatukogutädi Ellele lohutuskirja ja viisid postkasti, filmisid karantiinis olevale tädi Reedale tervitusvideo heade soovidega, ehtisid ühte kurba kuusekest, päästsid ebaturvalisse kohta talveunne sättinud siilikese, meisterdasid jõulukaarte ja -kaunistusi ning lugesid palju jõulujutte. Iga päev tõid päkapikud kirja erinevate tegevussoovituste, meisterdamisvahendite või ülesannetega. Näiteks meisterdasime põhjapõdra jõulukalendri, voltisime päkapikke, küpsetasime piparkooke, kerisime lõngakaunistusi, kuulasime jõulumuusikat, osalesime kunstitööde näitusel “Minu unistuste jõulukink”, lahendasime mõistatusi, kirjutasime salakirju, kaunistasime rühma, vaatasime jõulukino ja jõuluetendust, uurisime salapäraseid puid pargis, läbisime sportliku raja, mängisime vanu jõulumänge, õppisime jõululuuletusi ja -laule, jne. Mõnuga “päkapikutasime” paraadil, jõulumaal, jõulupeol ja loovliikumise hommikutel. Isegi paar lumememme õnnestus hoovile meisterdada, kuigi nende eluiga jäi lühikeseks. Üks meeldejääv tegevus oli näiteks see, kui Kaspar õpetas meid päkapikukohvikus jõulumuusika saatel valssi tantsima. Head uut aastat kõigile!