Kõik teavad, et 1. aprill on naljapäev ja 2. aprill sel aastal Suur reede, aga 2. aprillil tähistatakse ka ülemaailmset lasteraamatupäeva ja kõigi aegade kuulsaima muinasjutuvestja Hans Christian Anderseni sünniaastapäeva.

Lastekirjandus on alguse saanud rahvalauludest, -juttudest, mõistatustest ja liisusalmidest, mille eeskujul sündis kunstmuinasjutt, mis levis üle maailma ja püsib tänaseni aukohal. Esimesed muinasjutukogud ilmusid Euroopas 1697 ja Eestis 1866.

Esmakordselt tähistati lasteraamatupäeva 1967. aastal ja igal aastal läkitatakse sel päeval kõigile maailma lastele üks tore sõnum mõne kuulsa lastekirjaniku poolt ning korraldatakse kõikvõimalikke raamatu- ja lugemisüritusi. Eestis on seda päeva tähistatud alates 1991-aastast, seega juba 30 aastat. Igal lasteraamatupäeval on ka oma deviis või moto, nagu näiteks “Raamatute valgus”, “Raamatud on mu võlusilmad”, “Lugemine on rumba”, jne.

Maailma tähtsaim lastekirjanduse auhind asutati 65 aastat tagasi 1956. aastal ja selleks on Hans Christian Anderseni preemia, mis antakse välja iga kahe aasta tagant.

Kingsepa peres sündinud H. C. Andersoni paljude muinasjuttude tegevus toimub tema kodumaal Taanis ja on inspireeritud tema enese elust. Alustas ta pärimuslike lugude muutmisega ja siis hakkas uusi muinasjutte välja mõtlema. Tema tuntumad lood on: Väike merineitsi, Inetu pardipoeg, Keisri uued rõivad, Printsess herneteral, Lumekuninganna, Metsluiged, Pöial-Liisi, Vankumatu tinasõdur…

Esimene eestikeelne tõlge ilmus 155 aastat tagasi (1866) ja tõlkijaks oli Lydia Koidula ning loo pealkirjaks “Sukanõel”.

Eesti Lastekirjanduse Keskuse leheküljelt leiate videoperehommikud, kus on võimalik tutvuda toredate eesti lastekirjanike ja illustraatoritega. Lisaks tasub uurida Tartu Linnaraamatukogu laste- ja noortelehte Raamatukratt, kust leiab erinevate raamatute tutvustusi ja lugemiselamusi.

Lugemiselamusi soovib Jutulindude õpetaja Jane Käis