11. novembril oli Vandersellide rühm täis rõõmu ja elevust, sest tähistasime isadepäeva vahva liikumispeoga. Ürituse avasime lõbusa lõngakeramänguga, mis pani isad ja emad ühiselt tegutsema. Kera hüppas käest kätte, sümboliseerides tihedat koostöövõrku. Nii said vanemad omavahel tuttavaks ja õppisid üksteist veidi paremini tundma. Kui nimed selged, oli aeg argimuredest vabaneda ja saavutada tõeline peomeeleolu. Selleks raputasime muusika saatel käsi ja jalgu seitsmest üheni ja tagasi. Nii asendusid pinged ja asemele tuli siiras rõõm. Et anda vanematele aega hinge tõmmata, said väikesed Vandersellid võimaluse näidata, mida nad liikumistunnis on õppinud ja kui tähelepanelikult nad muusikat kuulata oskavad. See oli vast laste lemmik peohetk, sest lõpuks said nad võimaluse piiramatult ringi joosta. Aga ega isad-emad saanud niisama pealtvaatajateks jääda. Järgnes reaktsioonimäng, kus tuli muusika järgi kiiresti puudutada vastavaid kehaosi. Selgus, et ka täiskasvanute koordinatsioon ja tähelepanu on päris heal tasemel (ehk mõni siiski leidis end kogemata kõrva asemel põlve silitamas). Lõpetuseks viisime läbi loova meeskonnatöö, kus vanemad said vabalt valitud vahenditega edasi anda Vandersellide hinge. Jõudsime järeldusele, et Vandersellide hing on üks tõeline loominguline segasummasuvila, milles peitub aga oskus teha koostööd. Isadepäev Vandersellide moodi oli täpselt selline, nagu üks pidu olema peab – aktiivne, südamlik ja naerurohke. Suur tänu kõigile, kes osalesid ja kaasa lõid, sest just teie tegite sellest päeva, mida meenutame veel kaua!
