Meie armsas Pintselsabade rühmas möödus vanavanematepäev nagu üks muinasjutt – täis soojust, rõõmu ja üllatusi. Hea ilm saatis meid ja õuepidu oli sügiseselt soe. Kõik algas pidulikult – lapsed kogunesid ritta ning kandsid ette südamliku luuletuse vanavanemate auks. Pisikesed hääled, mis suure tõsidusega värsse lugesid, panid nii mõnegi silmanurga niiskeks muutuma. Kui aplaus oli vaibunud, algas lõbus osa – lustakad tantsuliigutused vanavanematega. Põlved tõusid, käed lehvisid ja sammud said kokku üheks vahvaks tantsuringiks. Naer ja rõõm täitsid kogu lasteaia õu – ega iga päev ei saa ju vanaema või vanaisa koos lapselapsega sammu seada! Seejärel ootas külalisi müstiline mõistatus. Lapsed olid eelnevalt maalinud endast vahvad pildid ning nüüd seisis vanavanemate ees ülesanne – leida oma lapselapse kunstiteos. Rõõm oli suur, kui õige pilt üles leiti, ja üllatus veelgi suurem, kui maal oli lapse pilgu läbi eriti loominguline ja ootamatu. Piduliku peo lõpetuseks suunduti laua äärde, mis lausa kutsus end nautima. Laual ootasid krõmpsuvad juurviljad, värske soolakurk, mahlased viinamarjad ning laste endi küpsetatud muffinid. Joogiks pakuti morssi ja lasteaia aias kasvanud piparmündist keedetud teed, mis maitses kõigile imeliselt. Õhtu lõpuks võis kindlalt öelda – lõbu ja soojust jagus kõigile. Vanavanematepäev sai Pintselsabade rühmas tõeliseks südamesoojaks kohtumiseks, kus põlvkonnad said kokku rõõmu, mängu ja armastuse jagamiseks.